Kuidas kodus podcasti salvestada? 

Tänapäeval on juba igaühe taskus olemas maailma parim mikrofon ja sinu magamistuba on maailma parim stuudio. Hea idee ei tohiks jääda teostamata lihtsalt tehnika puudumise tõttu.

Siin on mõned nipid, kuidas nendest vahenditest võtta maksimum ja lisaks soovitused juhuks, kui soovid siiski natuke rohkem raha oma podcasti kvaliteeti investeerida. 

Miks heli peab olema kvaliteetne? 

Podcaste kuulatakse väga erinevates keskkondades. Inimesed ei kuula seda mitte stuudios kvaliteetse stereosüsteemiga vaid liikluses, autoroolis, trennis ja teistes heli kvaliteedi jaoks väljakutsuvates keskkondades. Tihti kuulatakse ka vaid ühe kõrvaklapiga. Seetõttu on väga oluline, et see heli sealt kõrvaklapist oleks võimalikult kvaliteetne. 

Ära alusta tehnikast, alusta ruumist!

Tipptasemel 1000 eurone mikrofon halvas keskkonnas ei tee head tööd, vaid võimendab ruumi müra veelgi. Seetõttu on tehnikast olulisem ruum, kus sa oma podcasti salvestad.

See mõnus vannitoa kaja, mis sinu lauluhääle duši all kenasti kõlama paneb on miski, mida me podcastis kuulda ei taha. Palun ära salvesta vannitoas! Ära salvesta ka koridoris, köögis või mõnes muus suures lagedas siledate pindadega kaetud ruumis. 

Vali tuba, kus on palju pehmet mööblit. Näiteks sobivad hästi magamistuba või elutuba – pehme mööbel, riided, paksud kardinad ja muu pehme pind neelab kaja. Sirged seinad ja pinnad kajavad. 

Veel võid näiteks panna riidepuudega talvemantlid enda ümber rippuma, või salvestada lausa voodis teki all! Olen kuulnud podcaste, mis on salvestatud teki all – Imeilus kajavaba “kuiv” heli!

Kui oled ruumi valmis pannud, kontrolli seda ühe valju plaksuga või tee oma häälega järsk karjatus. Kuula, mis juhtub! Mida vähem kaja, seda parem. Oma kõrva treenimiseks võid katsetada seda sama järsku heli erinevates ruumides. 

Seadmed

Tänapävane nutitelefon või isegi läpakas on varustatud suurepäraste mikrofonidega, mis õiges keskkonnas tagavad väga kvaliteetse heli. Kui tahad aga protsessi enda jaoks mugavamaks muuta, tasub ikkagi soetada eraldi mikrofonid. 

Kõige levinum viga, mis mikrofoniga tehakse: see pannakse keset lauda ja siis neli inimest räägivad sinna sisse ning arvatakse, et see mikrofon võtab kõik neli inimest peale. Kui see mikrofon pole just 1000eurone AKG C414, siis nii see kahjuks ei toimi. 

Ükskõik, kui hea see vestluse sisu ka ei ole, sellise kvaliteediga podcasti inimesed lihtsalt ei kuula.

Igal rääkijal peaks ikkagi olema oma mikrofon. Spetsiaalne salvestustarkvara seejärel paneb nad kõik ilusti kokku ja vajadusel saab veel erinevate rääkijate helitugevust reguleerida. 

Heade mikrofonide hinnad algavad ca 90 eurost. Üks väga hea ülikvaliteetse häälega variant on RØDE NT-USB Mini.

Kui tuli covid, siis inimesed, kes seni olid harjunud oma podcasti stuudios salvestama, olid hädas. Mis edasi? Stuudiosse covidi tõttu minna ei saanud. 

Marathon Studios ostis neli sellist mikrofoni ja viis need oma klientidele koju kohale. Aitas asjad salvestamiseks paika panna ning läks hiljem mikrofonile ka ise järgi. Nii said need podcastid jätkuda.

Üks variant selle mikrofoniga kodus salvestatud episoodist:

Mikrofon järelturult?

Kasutatud mikrofone ei ole väga saada, sest nende eluiga on ca 40 aastat ja inimesed ei vaheta neid väga tihti välja. Kui profistuudio ostab endale uue mikrofoni, siis ta mitte ei viska vana mikrofoni ära vaid täiendab oma kogu.  

Kui siiski järelturul mikrofone liigub, siis sellega tasub siiski ettevaatlik olla. Mikrofon ei tohi maha kukkuda, sest mikrofoni sees on imeõhuke membraan. See kukkumisest tulnud vigastus võib välja tulla ka alles paari kuu pärast. Seetõttu on kindlam osta uus mikrofon. 

Eelvõimendiga salvestaja

Juhul, kui sul on podcastis kaks või enam vestlejat ja oled valmis panustama veidi rohkem raha, siis tasuks endale soetada eelvõimendiga salvestusseade. Soovitatavalt selline, mis salvestab podcasti otse eraldi mälukaardile ja seetõttu ei vaja juurde arvutit. 

Salvestajaga saab ühendada tavaliselt kuni neli mikrofoni. 

Üks odavamaid, mugavamaid ja väga laialdaselt kasutatavaid salvestajaid on zoom H6. Sellega salvestatakse maailma kõige levinumad podcastid, näiteks Tim Ferrise podcast “The Tim Ferris Show”. 

https://stanfordmusic.com/product/tooted/pa-stuudio-helitehnika/kasisalvestajad/zoom-h6/

Salvestaja juurde kõige parem ja lihtsam mikrofoni variant on Shure SM58. See on maailma kõige legendaarsem mikrofon. Sellega on salvestatud ka maailma kõige kuulsamaid auhindadega pärjatud heliplaate. 

https://www.progear.ee/shure-sm58

KÕLL/intro

Oma podcasti intro muusika jaoks kõige lihtsam variant on helipank. Üks selline kuutasupõhine audiopank on näiteks Artlist. 10eurose kuutasu eest saad kasutada nii palju laule, kui soovid.
https://artlist.io/

Teine hea keskkond on premiumbeat.
https://www.premiumbeat.com/

50$ kuutasu annab sulle samuti ligipääsu piiramatult erinevatele lugudele. Premiumbeati eelis on see, et sa saad valitud lood endale tükkidena. Sa saad justkui legona ise vajadusel muuta trumme, klaverit, vokaale jne. Samuti saad sa igast laulust juba 15, 30, 60 ja 120 sekundi pikkused tükid, mida kohe kasutada. Hästi paindlikud võimalused juhul, kui viitsid ise nokitseda. 

Helitöötlustarkvara

Selle kõige kokkupanekuks on vaja helitöötlustarkvara.

Macil on tasuta olemas selline programm nagu Garageband.
Tasuta on kõikidele arvutitele väga võimas helitöötlustarkvara Audacity. 

https://www.audacityteam.org/

Tasulised programmid:

Mac: Logic. Väga võimas programm ühekordse väljaostmisega.
https://www.apple.com/logic-pro/

Windows: Adobe Audition. Kuutasupõhine ja võib minna väga kalliks. Mõistlik neile, kes juba niikuinii kasutavad photoshopi, illustratorit või muid teisi adobe programme.
https://www.adobe.com/ee/products/audition.html?

Seda et, eeeeeee… mmm.. Oih, sassi läks!

Alguses võib tekkida kiusatus kõik pikemad mõttepausid, parasiitsõnad või muud inimlikud apsud välja lõigata. 

Podcasti formaat on mitteametlikum – ära liiga palju muretse sõnavääratuste pärast! Kui sul on vähem kogemust, siis sa ei juhi enda häält nii hästi, diktsioon ei ole veel nii hea ja võib tekkida kramp.

Podcasti kuulaja on väikeste kokutamiste peale kõvasti andestavam kui helikvaliteedi peale. Läbiv kaja on kõvasti häirivam kui mõni sõnavääratus.
Vahest saab seda puterdamist ka huumoriks keerata. Suurepärane näide on raadio hommikuprogrammid.

Seega ära liigselt muretse ja oma podcasti väga tükkideks haki! 

Kontrolli tulemust!

Kui podcast on valmis, tasub seda kuulata erinevatest keskkondadest. Enamus inimesi ei viitsi seda teha, aga see annab väga palju juurde.

Kuula oma podcasti autos, kõrvaklappidega liikluses, läpakast, suurte klappidega, väikeste klappidega jne. Erinevad seadmed annavad teada, kas kvaliteet võimaldab eri keskkondades kuulata. Vahel on suurtest klappidest väga hea kuulata aga läpaka kõlaritest kõlab vaid plekikolin. 

Kui enda podcast on kuulatud, kuula kõrvale mõni järgmine ja võrdle helitugevusi. Kui sa peale enda podcasti kuulamist pead järgmise podcasti või laulu peale heli valjemaks või vaiksemaks keerama, siis on sinu podcasti heli paigast ära. Erinevad helitasemed võivad kuulajat ehmatada ja kõrvu rikkuda. See on väga oluline aspekt kuulaja kogemuse jaoks. 

Levitamine

Kolm kõige levinumat kanalit on:
– Apple podcastid
– Google podcastid
– Spotify

Varasemalt oli ka soundcloud üks oluline koht, kuid täna mitte enam nii palju. 

Kui sa oled nendes kolmes kohas esindatud, on sul juba 90% kuulajaskonnast kättesaadav. 

Igasse keskkonda saab podcastid üles laadida ja seejärel on nad äppides kuulatavad. 

On olemas ka podcastikeskkonnad, kuhu laed ühe korra üles ja see levitab juba ise kõikidesse kanalitesse selle ühe faili. Sealt saad ka väga hea data kuulamiste kohta.

Üks selline keskkond on näiteks Anchor:
https://anchor.fm/

Ja ongi põhilised punktid kaetud! Kui neid punkte järgida on võimalik juba väga edukalt oma sisu väga paljude inimesteni viia!